Русские видео

Сейчас в тренде

Иностранные видео


Скачать с ютуб Vennaskond - Asfalt в хорошем качестве

Vennaskond - Asfalt 15 лет назад


Если кнопки скачивания не загрузились НАЖМИТЕ ЗДЕСЬ или обновите страницу
Если возникают проблемы со скачиванием, пожалуйста напишите в поддержку по адресу внизу страницы.
Спасибо за использование сервиса savevideohd.ru



Vennaskond - Asfalt

t. Arvi Siig m. Allan Vainola Meis on midagi laenatud möödunust nagu sinul emalt kleit brokaadist. Meil on midagi maksta homsele nagu auto eest maksta prokaati. Miski läbib meid nii nagu Eestimaad läbib maantee, kus sõidame autos. Sirged teelõigud, ristteed, käänakud enda leidmine, enda kaotus. Nii su suurtes ja tõsistes silmades nagu tagasivaatepeeglis näen ma suviselt tolmuseid linnu, kus meid ei olegi tundnud vist keegi. Reas bulvareil seisavad punased gaseeritud vee automaadid. Bussipeatuse kuumpehmet asfalti kontsad tikivad hommikust saadik. Poisid-tüdrukud, õlal kott "Aeroflot", tuubil bussides sõidavad randa. Nagu auklikul asfaldil unelmais nad end lasevad rappudes kanda. Ajalehtedest, filmidest, silmadest silmad loodavad, otsivad miskit, nagu otsivad tuhandeil lainetel üksteist morsega sajad radistid. Radaritena mõtted kompavad kaugeid baare ja mererandu. Aastad tulevad-lähevad otsekui memorandumi järel memorandum. Mis on kirjas neis märgukirjades, mille olemasolu vaid aimad? Me vaid teame, et meile nad määratud ja et meie pole nende jaoks ainsad. Poisid suudlevad tüdrukuid väravail, poisse tüdrukud suudlevad vastu. Koos nendega suveöö sinasse linn kui merre Atlantis on laskund. Aga hommikul tõusevad patjadelt näod kui hirved sarapuupõõsaist, näod kui Päike läbi lehtpuulatvade, linna värvides võõrana rõõmsaks. Poisid loevad Kafkat. Ja näitustel kaevad kuuba või borneo graafikat. Tõekspidamisi näitavad salaja üksteisele nagu pornograafiat. Meie sõidame kõigest sest eemale, piinav-mõistmatut igatsust pettes, valetades üha rohkem endale, et see kõik on meil elatud ette. Seal, seal, kuhu maantee meid kihutab, tüütult tuttavad, samad on linnad. Sama suits, sama leib, sama rahutus, samad filmid, samad prinkpingul rinnad. Aja helgusest põlend vist punaseks, keset elu kui kuivavat rohtu, kas me kanname vihmade igatsust või Maailma süttimisohtu? Nagu avatud tõkkepuud sihivad telemastid ja kirikud laotust. Püsib kannul meil, silmist meid laskmata, õhtu-Päikese tuletõrjeauto.

Comments